2017

Uue-Kundru Ratsa-ja Rakendorienteerumine 15.10.17

15. oktoobril toimus Viljandimaal, Uue-Kundru talus juba kolmandat korda ratsa-ja rakendiorienteerumine. Võistlus toimus kolmes arvestuses- rakendiorienteerumine,
ratsaorienteerumise väike rada (10 km) ja ratsaorienteerumise suur rada (20 km). Võistlus toimus Tõrreküla ja Kiini küla imekaunil maastikul. Seekordne osavõtjate arv oli suurim- kokku osales rakendite arvestuses 4 meeskonda, väikesel rajal 8 võistluspaari ja isegi üks kolmik ning suurel rajal 11 paari. Kuna Uue-Kundru talus kasvatatakse just eesti tõugu hobuseid, on eriti hea meel eesti hobuste rohke ja eduka osalemise üle, neid oli kohal kokku 12.

Rakendite arvestuses saavutasid esimese koha Pille-Riin ja Priit Reinaus eesti tõugu hobusega Radar. Teine koht kuulus Renee Razumovile ja Laura Klemmerile eesti raskeveo täkuga Ekstor. Kolmandaks tulid Vello ja Tanel Tamm friisi tõugu mära Marleeniga ning neljandaks Rael Säkk ja Kersti Lohu eesti tõugu mära Raja Teelega.

Ratsaorienteerumise väikesel rajal olid parimad Meeli Muru ja ristandhobune Leedi ning Carmen Õige ja eesti sporthobune Nümfoona. Teise koha väärilise aja kappasid välja raskeveo hobustel Häidseq ja Ellavhõppõ ratsutanud Sigrid Sild ja Uku-Andreas Reigo. Kolmanda koha said Katri Johanna Lahi prantsuse ratsahobusel Orphee de Mazure koos paarilisega Hedvika Murd eesti sporthobusel Breezer.

Suurel rajal võidutsesid Riin Kurrikoff ja Anette Eylandt eesti tõugu täkkudel Trikk ning Romero. Teiseks tulid Kristin Juurik eesti sporthobusel Riviera Lunette ja Priit Perna tori hobusel Hermela, kolmandaks aga raskeveo hobustel Kena ja Kairi ratsutanud Tuuli Sammelselg ning Meelis Mandre.

Ilmataat oli võistluse korraldajaid ja osalejaid õnnistanud suurepärase päikesepaistelise päevaga, mis andis kindlasti indu juurde kõigile osalejatele. Võistluspäev oli hästi korraldatud, tänud selle eest Uue-Kundru pererahvale ja peakohtunik Ene Maatenile. Jääme lootma, et seekordne orienteerumisvõistlus ei jää viimaseks.

Tekst Rael Säkk

Fotod Andreas Pernits

Fotosid Kaja Sarrapikult : https://drive.google.com/drive/folders/0B7K5E4Y7vHT5NlNaZm96RVJmdDg

Related Images:

EHS karikasarja EESTI HOBUNE 2017 tulemused

EHS karikasarjas takistussõidus toimus sel aastal etapid Loopre-Lepiku Talus ja Vändras ning finaal Toris Põrgu Karika võistlustel. Arvukaimalt oli võistlemas eesti hobustel võistlejaid, 80 cm takistussõidu arvestuses oli võidukas Birgit Adler Vapperil (isa Vaks 696 E), Vapperi omanik on OÜ Valgeranna Tall. 90 cm parkuuri kuldne karikas kuulub Carmen Meltsile eesti hobusel Vip (isa Viks 708 E), Vip kuulub oü-le Tori Hobusekasvandus.
Väga huvitav oli näha võistlemas eesti tõugu täkke, takistussõidu edetabelis on Trikk 875 E s. 2008 (isa Trevor 739 E), Rokit s.2012 (isa Raksel 725 E), Tohtri Error s.2009 (isa Elkar 598 E), Arthur 854 E s.2009 (isa Aksel 722 E), Vermut II 896 E s. 2010 (isa Vend Voitka 738 E), Raket 840 E s.2008 (isa Rannik 747 E) ja Romero s.2013 (isa Ralf 824 E) ja Elton 751 E s. 2001 (isa Elder 706 E).
Koolisõiduvõistlusi korraldasid Järvamaa Kutsehariduskeskus, Perila Tallid ja Piira Tall. Finaaletapil tulemused olid suurepäraseid, näiteks A2 skeemis olid esiviisikus tulemused 63 % kuni 67 % ni. Selle skeemi võitja Maarja Malm oli parim ka karikasarja üldarvestuses, tema võistlushobune Albus s. 2013 on täku Apollo 778 E järglane ja kuulub Silver Visnapuule.Skeemis LK viis karika Toominga talli Diana Pruks Voodooga (isa Viiruk 832 E). Võitja hobuse aretaja on Heino Kallas ja omanik Anna-Liisa Pindam. Koolisõiduvõistluse suurim üllataja täkkudest oli Rasmus 830 E s. 2007 (isa Rosett 600 E), kes valgevene ratsutamiskoolitusega Jevgeni Hruskavetsiga tegid finaaletapil tulemuseks 67,4 % ning saavutasid II koha 9 koolisõitja konkurentsis. Oma head esitused tegid koolisõidus ka täkud Rio ja Raket. Rio, kellega võistles Mari Maisla, on täku Rüütel 838 E järglane ja tema omanik on Ingrit Piir. Raket 840 E on Rannik 747 E järglane ja tema omanik on Tika Talu Saaremaalt. Täname võistlejaid, hobuse omanikke ja kõiki eesti hobuse toetajaid ning võistluste kordaminekule kaasaaitajaid.
Parimaid eesti hobuseid näeme peagi juba Eesti suurimal hobusündmusel Tallinn International Horse Show-l!
Protokoll 23.09
EHS karikasari EESTI HOBUNE 2017 edetabel takistussõidus
EHS karikasari EESTI HOBUNE 2017 edetabel koolisõidus
Vaata pildigaleriid eesti hobustest…

Related Images:

Žemaituka Tõugu Hobuse Kasvatajate Assotsatsiooni 20. Aastapäev

22. ja 23. septembril tähistas Žemaituka Tõugu Hobuse Kasvatajate Assotsatsioon oma 20.
sünnipäeva. Žemaituka tõugu hobune kuulub sarnaselt eesti hobusele põhja-metshobuste rühma ning on aborigeenne tõug. Täkuliine on antud tõus 5 ning eesti hobusega seob neid veel see, et 2 nendest põlvnevad eesti täkust (Asturas ja Torgel). Üks täkuliinidest on nö araabia liin, kuhu kuuluvad araabia veresesusega täkud. Märad kantakse tõuraamatusse märaperekondade järgi. Võrreldes eesti hobusega on žemaituka veidi väiksem, keskmiselt 135 cm kõrge ning üle 140 cm hobuseid on vähe. Värvustest domineerivad must, kõrb ja mustjaskõrb ja nagu eesti hobuse puhulgi, ei ole neil soovitud valged märgised. Žemaitukadele on iseloomulik ka väga lai otsmik.

Reedel, 22. septembril toimus seminar erinevate ettekannetega, samuti jagati täkkudele litsentse. Laupäeval, 23. septembril aga sai näha žemaituka hobust ennast. Sel põneval üritusel, mis toimus Baisogalas, Leedu Loomakasvatuse Instituudi kaunis mõisakompleksis, oli võimalus osaleda ja oma tervitused edasi anda ka EHS eesti tõugu hobuse kasvatajate haruseltsi juhatuse liikmetel Andreas Pernitsal ja Rael Säkil. Just Baisogala on žemaitukade peamiseks aretuskeskusesks. Päev oli väga sisukas ja hästi organiseeritud. Oli tunda, kuidas leedukad oma hobust hindavad. Üritust alustati
Leedu hümniga ning kohal oli oma tervitust ja kinki üle andmas ka Leedu parlamendi liige. Esimesena viidi läbi märade näitusering, kus kirjeldati iga mära nii häid kui halbu omadusi põhjalikult ning anti välja auhind ka parimale märale. Järgnes täkkude näitusering, kus samuti anti iga täku kohta põhjalik ülevaade ning auhind kõige paremale. Näituseringi põhjal võib öelda, et hobused selles tõus on väga ühtlase tüübiga. Üsna hästi on pelgalt peale vaadates näha, et tegemist on just žemaitukaga.

Takistussõidus toimus võistlus kahel erineval kõrgusel ning kuna žemaituka näol on tegemist poni klassi hobusega, olid mõlemas klassis võistlejad peamiselt lapsed, kusjuures vähemalt pooled neist poisid. Huitav oli see, et enne võistluse algust tutvustas kohtunik takistussõidu reegleid ning kogu võistluse aja selgitas pealtvaatajatele, mis toimub, et ka hobustega vähem kokkupuutunud inimestel oleks põnevam jälgida. Võistluste vahepeal tegid demonstratsioonesinemist ratsaorienteerujad ja galopivõidusõitjad ning nende esinemise ajal tutvustati samuti antud alade olemust. Päev lõppes äärmiselt põneva rakendivõistlusega, kus osalesid nii üksik- kui ka paarisrakendid ning kutsariteks olid tõelised leedu tipud.

Usume, et meil on žemaitukade kasvatajatelt palju õppida ning loodame, et tulevikus meie koostöö laieneb.Soovime veelkord leedu aborigeensele hobusele ja temaga seotud inimestele palju õnne!

Tekst: Rael Säkk

Fotod: Andreas Pernits

Related Images:

EESTI TÕUGU NOORHOBUSTE ÜLERIIGILISED JÕUDLUSKATSED

16.septembril toimusid eesti tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed Kõljala Tallis, Saaremaal.

Täkud

Rambo 2015 tumekõrb isa Raksel 725 E 153- 172- 19
Aretaja ja omanik Taimi Usin

Suurejooneline, sportliku tüübi ja heade sportlike eeldustega noor täkk. Täkul on hea ja harmooniline kehaehitus, täkk on kõrgejalgne. Esijalgade seis kitsas, samuti veidi kitsas käik. Täkk on väga temperamentne. Uutes tingimustes ei näidanud täkk ehk kogu oma potentsiaali, kuid kindlasti on tegemist väga suure potentsiaaliga täkuga just ponisporti.

Ristik 2015 hõbekõrb isa Rikoshet 783 E 142 – 169- 19
Aretaja Aide Vendla, omanik Arvo Sarrapik

Ristik on tüüpiline Rikosheti järglane, hea pea ja kaelaga, kuid veidi lühema turja ja veidi pehme seljaga. Hästi tugeva laudjaga. Keha toetub tugevatele jalgadele. Täkku iseloomustavad keskmised allüürid ja tugev närvisüsteem.
Parim eesti tõugu noor täkk 2017

Veksor 2015 must isa Veksel 823 E 142 – 160 – 18
Aretaja Arvo Sarrapik, omanik Andreas Pernits

Arengujärgus olev noor täkk, kellele lõpliku hinnagu andmisega ei tohi kiirustada. Täkul on eriti hea pikk samm,hea traav. Galopis oleks soovinud rohkem jõulisemat liikumist. Tugeva närvisüsteemiga, väga koostööaldis täkk.

Tembu 2014 must isa Tormis 882 E 140- 182- 18
Aretaja Raivo Gerlein, omanik Andreas Pernits.

Taru liini täkk Tembu on rahuldava tüübi ja kehaehitusega. Liikumised on noorel täkul head, väga hea oli liikumine sammus. Eriti hea tasakaalu ja hüppestiiliga, väga koostöötahteline ja hea iseloomuga täkk.

Roky 895 E 2012 hõbekõrb isa Reegel 856 E 140- 170 – 18
Aretaja ja omanik Sirje Viljamaa

Täkk on sugulises kasutuses, hea tõutüübiga, veidi pikema kehaehitusega täkk. Täku juures on soovitud veidi parem lihastus ja jalgade, eriti kapjade ehitus. Kabjad on veidi väikesed. Täkk on keskmise liikumisega sammus ja traavis, kuid väga silmapaistev hüpetel. Hea temperament, hüppe stiil ja võimsus.

Märad

Aada 2014 hall isa Arthur 854 E 143- 175- 18,5
Aretaja Elle Toll

Hea tõutüübiga, veidi pikema ja pehmema seljaga ning tugevate ja heade jalgadega. Hea fundament.
Mära on suurepärase sammuga, elastne liikumisel. Kannaliiges on aktiivne. Hea hüppe ja üldmuljega hobune.

Vivi 2014 kõrb isa Veksel 823 E 143 – 184- 18,5
Aretaja ja omanik Arvo Sarrapik

Suurepärase tõu ja sugupoole tüübiga mära. Väga harmooniline kehaehitus. Tal on head jalad ja tasakaalukas närvisüsteem. Allüürid igas liikumises head. Hüppel tähelepanelik ning kiire jalgade tööga. Hea koostöö esitajaga, üldmuljelt väga hea hobune.

Rapuntsa 2014 hõbemust isa Rüütel 838 E 143 – 181 – 18
Aretaja Kaie Peterson, omanik Tõnise Tallid oü

Väga hea tõutüübi ja kehaehitusega eesti tõugu mära. Hea ülajoon, tugev rinnakorv. Liikumised head, tugevaim allüür on galopp ning hea esitus vabahüpetel. Hobusel on nii hüppevõimet kui hüpetel stiili.

Hobust hindas väga kõrgelt Leedu geneetiliste ressursside ekspert Ruta Sveistiene.

Rillara 2014 must isa Rüütel 838 E 147- 184 – 19
Aretaja ja omanik Üllar Laid

Mära on viimaste aastate näitustelt üks parematest, suurepärane tüüp, väga ilmekas pea, hea rinnakorv, tugev laudjas. Jalad head. Liikumised avarad ja elastsed, aktiivne kannaliiges, liikumistel väljendus hea tasakaal. Tähelepanelik ja koostööaldis.
Parim eesti tõugu noor mära 2017

Tante 2014 raudjas isa Teik 809 E 143 – 179 – 19
Aretaja ja omanik Aili Kirst (oü Saare Tallid)

Väga hea tõutüübiga, sugupoole tüübiga ning kehaehitusega mära. Jalad hea ehitusega, tugevate liigestega, väga heade seisudega. Allüürid head kuid veidi liikumisel selg jäik, rohkem oodatud aktiivsem tagajalgade töö. Väga hästi ette valmistatud ja väga hea iseloomuga noor mära.

Triinu 2014 must Tukker 703 E 138 – 174 – 18,5
Aretaja ja omanik Andreas Pernits

Väga hea tõutüübiga Tukkeri järglane, pikema kehaehitusega ning madalajalgsem. Eriti hea lihastusega, tugeva laudjaga hobune. Allüürid väga head, hüppel tasakaalukas, tähelepanelik, kiire jalgade töö. Suurepärane koostöö esitajaga, üldmulje hobusest väga hea.

Tiana 2014 kollane isa Trevor 739 E 144 174 18,5
Aretaja Aide Vendla, omanik Tarvastu Jüri talu OÜ

Väga hea tõutüübiga ning kehaehitusega mära. Allüüridest samm oli parem kui traav, galopis hea tasakaal ja aktiivne. Hüpe hea stiiliga ja hea tõuge. Mära on temperamentne kuid seejuures koostöövalmis.

Täheke 2014 kollane isa Tember 730 E 142 – 182 – 18,5
Aretaja ja omanik Taivi Väli

Veidi tugevama tüübiga noor mära, hea pea ja kael, turi võiks olla pikem ja seljale joonistuvam. Nimme veidi nõrk , aga laudjas tugev. Jalad tugevate liigestega. Allüürid keskmised.

Fotod:S.Pernits

Rohkem fotosid, autor Kaja Sarrapik: https://drive.google.com/drive/folders/0B7K5E4Y7vHT5cUF0Vk5YTHNEM0k

Related Images:

Aasta täkk eesti hobuse tõus 2017 valimine

Head eesti tõugu hobuse kasvatajad!

Eelmisel aastal autasustati eesti tõugu täkku, kes on olulise mõjuga aretuses ja spordis. Eesti tõugu täkuks aastal 2016 valiti täkk Tukker 703 E, täku aretaja Jaan-Aleksander Rooda ning omanik EHS.

Ka sel aastal on plaan tunnustada ühte teenekat täkku ning tema aretajat. Auhind aasta täkule ja tema aretajale antakse üle 16.september toimuval eesti tõugu noorhobuste üleriigilistel jõudluskatsel Kõljala Tallis, Saaremaal.

Hääletada saavad kõik Eesti Hobusekasvatajate Seltsi eesti hobuse kasvatajate haruseltsi liikmed ning hääletamiseks palume saata Teie poolt valitud täku nimi aadressile eestihobune@ehs.ee hiljemalt 12. september 2017.

kandidaatideks on

RAKSEL 725 E s.1999 a.

sündinud kokku 67 varssa,neist suguhobustena kasutatud 6. tunnustatud sugutäkke 1( Repriis 887 E) Paremaid tulemusi näidanud hobused spordis ja veokatsetel Royal Härri, Ramona, Rips.

Järglased on suurema kasvuga,tugevate jalgadega ja heade allüüridega hobused.

ELDER 706 E, s.1994 a.

Sündinud varssade arv- 128, neist suguhobustena kasutatud 42 hobust, tunnustatud sugutäkke 2.( Elton 751 E, Elbajon 834 E) Parim hobune spordis Elton 751 E.

Järglased on keskmise kasvuga. tõutüübilised,hea rinna laiusega ja kumera rinnakorviga(eriti märad) hobused,

RANNIK 747 E s.2002

Sündinud varssade arv -89, neist suguhobustena kasutatud 9 hobust, tunnustatud sugutäkke 3(Raket 840 E, Rool 853 E, Remark 858 E) Parimad hobused võistlustel Raket,Rant; Remark, Raigi.

Järglased hea tõutüübiga, heade allüüridega.

VIKS 708 E s.1995 a.

96 järglast, neist suguhobustena kasutatud 13. Tunnustatud sugutäkke 2 ( Veksel 823 E, Veto 852E) Edukamad hobused Vunder, Veto, Vip .

Enamus järglasi väiksema kasvuga, kuid heade sportlike omadustega.

Related Images:

EESTI TÕUGU NOORHOBUSTE ÜLERIIGILISED JÕUDLUSKATSED

16.september toimuvad eesti tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed Kõljala Tallis, Saaremaal. Päeva juhatavad kell 11.00 sisse kahe aastased eesti tõugu täkud, selgub 2015. aastakäigu sünnist parim noortäkk. Lisaks on hobuseomanikel võimalus registreerida katsetest osavõtt kolme aastaste või vanemate täkkudega, keda soovitakse kasutada aretuses. Orienteeruvalt kell 13 toimub Eesti tõugu aasta täkk 2017 väljakuulutamine. Kõljala talli hobuste esinemine ja Saaremaa eesti tõugu mära näitus on oodatud etteasted. Saare maakonna eesti hobuse rahvas on oodatud registreerima oma eesti tõugu märaga näituseringis osalejaks, tulge ja rääkige oma eesti hobuse lugu! Vanemaid täkke võib esitada sel tõupäeval ka ratsaniku käe all.Päeva teises pooles on hindamiskomisjoni ees kolme aastased eesti tõugu märad.
Eesti tõugu noorhobuste hindamise päevast võtab osa ohustatud tõugude ekspert Leedust, žematukai hobuse kasvatajate ühingu esinaine Ruta Sveistiene.
Hobuste jõudluskatsete tulemusi on 1921.aastal avatud tõuraamatusse registreeritud järjepidevalt juba 93 aastat. Sellel päeval on noorhobused Teie ees käekõrval esituses, vabaliikumises ja vabahüpetel. Tulge ja andke oma hinnang noortele eesti hobustele!
Jõudluskatsete juhend.
Kutsutud täkud , 12.09 seis.
Märad 12.09 seisuga.

Related Images:

VII EESTI HOBUSE PÄEV – eesti hobustega ja lastega Kurgjal

VII eesti hobuste päeva suurimad staarid olid lapsed ja muidugi eesti hobused. Carl Robert Jakobsoni Talumuusemi, Vändra Ratsaspordiklubi ja Eesti Hobusekasvatajate Seltsi koostöös korraldatud päeval toimus üle poolesaja stardi eesti hobustega lastele pakkus rõõmu kepphobustega võistlemine.

Päeva avasid koolisõitjad, esimeste alade edukaimad paarid olid Kati Raidma Teelega (isa Tukker 703 E) ning Tiia Gorbatšuk eesti hobusega Reeda (isa Remark 858 E). Parimat nelja ja viie aastast eesti hobust auhindas EHS eriauhinnaga, need kuuluvad 5- aastastele hobustele Riio (isa Ralf 824 E) ja Reeda, nelja aastastest hobustest tegi parima sõidu Rikkur (isa Rüütel 838 E).

Päeva avati Linnutaja muusikaga, taluhoovil meenutati C.R.Jakobsoni ja tema eesti hobuse hoidmise õpetust. Linnutaja ja eesti hobustega paaris koolisõiduesinemine oli see emotsioon, mis köitis üheks kõik kohalolijad. Tiia Gorbatšuk Visuga ning Kati Raidma Riioga näitasid, kuivõrd ühte jalga võivad kaks eesti hobust esinemisel astuda, kenad hobused ja kena esitus!

Tansu jätkasid rahvatantsijad Torist.Päeva teisel poolel selgusid paremad tulemused takistussõitudes ja tünnisõidus.

Edu saatis võistlejaid Janely Saart ja Birgit Adlerit, Janely saavutas hobustega Vapper ning Viiru kahe ala võidu ning Birgit Adler leppis kahekordselt hõbemedaliga koos Tukitiga. Auhinnalistele kohtadele 60 cm takistussõidus tulid veel Kati Raidma Teelel, Andreas Pernits Trikil, Kertu Vellemäe Taraneel ja Kati Raidma Riiol. 80 cm taksitussõidus auhinnati viite paremat, lisaks eelpool toodud kahele paremale said auhinnatud veel Janely Saar Vapperiga, Carmen Melts hobusel Vip ja Karmen Kasemets hobusega Ramona Kolgaküla Tallist. Tünnisõidus näidati osavat sõitu ja parimat paindumist ümber tünnide- kiireimad paarid rajal olid Janely Saar-Vapper, Birgit Adler-Retro ja Karmen Kasemets ning Ramona.

Hüppevõimsuses sel aastal kõrguseid ei vallutatud, kohti hakati jagama juba 105 cm kõrgusel. Võits Riin Kurrikoff täkul Trikk, teine Birgit Adler Tukitiga ning kolmas Anette Eyland Tohtri Erroriga, auhinnalistel kohtadel veel Carmen Melts Vip ning Helerin Tihane ja Rahvael. Täiendavalt tegi etteaste 125 cm takistuse ületamisega Riin Kurrikoff Trikiga. Päeva parima eesti tõugu täku tiitel kuulus täkule Trikk 875 E, täku isa on Trevor 739 E, kes tegi samuti sellel võistlusel puhta sõidu 60 cm takistussõidus. Triki aretaja ja omanik on Ene Kurrikoff.Põnevaim ala aga takistussõitudes oli laste kepphobuste võistlus, starditi kuni viie aastaste ja siis vanemate laste sõidus ning nendel aladel võitsid kõik- lapsed, lapsevanemad ja ka korraldajatele puhas rõõm!

Võistlusväljaku päeva sidus lauluga ühte Inga Mear. Kohtunike töö sujus Milja Ardla, Margit Asu ja platsimeeskonnal Robert Udalovi abil. Suur-suur tänu Kurgja rahvale ja Vändra Ratsaspordiklubi meeskonnale eesotsas Maila Kukega! Tore päev eesti hobustega ja – kohtumiseni 2018.aastal juba VIII eesti hobuste päeval!

Võistluste protokoll

Related Images:

In memoriam Ülo Metsmaker (29.12.1940 – 24.08.2017)

Ülo Metsmaker sündis Saaremaal Kärla lähistel, talus, kus talutööd tehti ära eesti hobustega. Oma haridustee siduski Ülo loomakasvatusega, õppides Vana-Võidu loomakasvatustehnikumis, mille viimasel kursusel suunati ta tootmispraktikale Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria instituuti (ELVI) tõuaretuse valdkonda kunstliku seemenduse erialal. Tehnikumi lõpetas Ülo 1959. aastal.

Ülo on öelnud, et loomakasvatuse ja Vana-Võidu valis ta seepärast, et ta oskas lehma lüpsta ja tundis kõiki põllutöid. Pealegi oli selles tehnikumis põllumajanduse õppimine soodne – õpilased said stipendiumi ning majutamine oli praktiliselt kooli kulul.

Ülo esimeseks töökohaks sai vanemzootehniku ametikoht Kõljala kunstliku seemenduse punktis. Vahepeale tuli kolm aastat teenistust sõjaväes. Naasnuna jätkas ta samas tööd ning alustas õpinguid Eesti põllumajanduse akadeemia zootehnika teaduskonnas kaugõppe korras, kõrgkooli lõpetas ta 1971. aastal.
1969. aastal võttis Ülo vastu Sandla sovhoosi (hilisem Pihtla kolhoos) peazootehniku ametikoha, kus töötas 1990. aastani. Seejärel jätkas ta erialast tööd põllumajandusvalitsuse baasil moodustatud agrotööstuskoondises põllumajandusosakonna juhatajana, seejärel Saare maavalitsuses majandusosakonna peaspetsialistina. Seda kuni 2007. aasta alguseni, mil Ülo, nagu mitmed teisedki, vanuse tõttu ametist vabastati. See äkiline elumuutus mõjus ta tervisele väga rängalt, Ülo sattus mitmel korral haiglasse.

Kui hobustega ühte sammu astuma hakkas ta vanematekodus väikese poisina, siis hobuste tõuaretuse ja tõufarmide asjaajamisega puutus Ülo kokku Kõljala põllumajanduskooli päevil oma esimesel töökohal. Tema käekirjast on kantud aga kogu eesti tõugu hobuste aretus, mis sai alguse tööst Sandla sovhoosi tõufarmis. Järjepideva tööga kasvas aastate jooksul Ülo juhendamisel seitsme märaga alustanud Sandla sovhoosi tõufarm välja eesti tõugu hobuste üheks paremaks kasvanduseks – Pihtla hobusekasvanduseks. Ülo käekirja Eesti hobusekasvatuses viivad edasi Pihtla hobusekasvanduses sündinud eesti tõugu hobused.

Üks näide selle kohta on, et praegu on koolisõidu hobune Rant Eesti ponispordis liidrikohal, tema vanemate paarivaliku tegi Ülo Metsmaker.
Ülo Metsmaker esindas Eesti hobusekasvatajaid Eesti hobusetõugude tõuaretuse nõukogus. Ta oli Eesti hobusekasvatajate seltsi asutajaliige (1992).

Tema juhtida oli eesti tõugu hobuste kasvatajate töö seltsis kuni aastani 2009. Ühtlasi oli Ülo valitud Eesti hobusekasvatajate seltsi auliikmeks. Teekaaslastele oli Ülo hea õpetaja, arukas juht ja arutlev kaaslane, kes tahtis koos eesti hobusega alati ajaga kaasas käia. Ta osales ligi nelikümmend aastat hobusekasvatuse juhtorgani töös.

Ülo Metsmaker on eesti tõugu hobuse säilimiseks tehtuga kirjutanud end suurte tähtedega Saaremaa ja kogu Eesti hobusekasvatuse ajalukku.

Aga suurel hobusesõbral Ülol on oma elus olnud kanda ka üsna raskeid rolle. Üheks selliseks oli riigi iseseisvuse taastamise ja majandite reorganiseerimisega seotult põllumajandusreformi läbiviimise vastutuskoorem maakonnas, olles ise ka mitmes reformikomisjonis riigi esindaja rollis. Igaüks võib arvata, et osakute ja varade jagamise ning majandite lammutamisega kaasnenud töökohtade kadumine ja uute käivitamise protsess ei olnud kerge.

Rahulikku und sulle, väsimatu töömees, seal igavikuteel!

Eesti hobusekasvatajate selts ja Saaremaa hobusekasvatajad

Artikkel võetud meiemaa.ee lehelt

FOTO: erakogu

https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=77948