Ülo Metsmaker sündis Saaremaal Kärla lähistel, talus, kus talutööd tehti ära eesti hobustega. Oma haridustee siduski Ülo loomakasvatusega, õppides Vana-Võidu loomakasvatustehnikumis, mille viimasel kursusel suunati ta tootmispraktikale Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria instituuti (ELVI) tõuaretuse valdkonda kunstliku seemenduse erialal. Tehnikumi lõpetas Ülo 1959. aastal.
Ülo on öelnud, et loomakasvatuse ja Vana-Võidu valis ta seepärast, et ta oskas lehma lüpsta ja tundis kõiki põllutöid. Pealegi oli selles tehnikumis põllumajanduse õppimine soodne – õpilased said stipendiumi ning majutamine oli praktiliselt kooli kulul.
Ülo esimeseks töökohaks sai vanemzootehniku ametikoht Kõljala kunstliku seemenduse punktis. Vahepeale tuli kolm aastat teenistust sõjaväes. Naasnuna jätkas ta samas tööd ning alustas õpinguid Eesti põllumajanduse akadeemia zootehnika teaduskonnas kaugõppe korras, kõrgkooli lõpetas ta 1971. aastal.
1969. aastal võttis Ülo vastu Sandla sovhoosi (hilisem Pihtla kolhoos) peazootehniku ametikoha, kus töötas 1990. aastani. Seejärel jätkas ta erialast tööd põllumajandusvalitsuse baasil moodustatud agrotööstuskoondises põllumajandusosakonna juhatajana, seejärel Saare maavalitsuses majandusosakonna peaspetsialistina. Seda kuni 2007. aasta alguseni, mil Ülo, nagu mitmed teisedki, vanuse tõttu ametist vabastati. See äkiline elumuutus mõjus ta tervisele väga rängalt, Ülo sattus mitmel korral haiglasse.
Kui hobustega ühte sammu astuma hakkas ta vanematekodus väikese poisina, siis hobuste tõuaretuse ja tõufarmide asjaajamisega puutus Ülo kokku Kõljala põllumajanduskooli päevil oma esimesel töökohal. Tema käekirjast on kantud aga kogu eesti tõugu hobuste aretus, mis sai alguse tööst Sandla sovhoosi tõufarmis. Järjepideva tööga kasvas aastate jooksul Ülo juhendamisel seitsme märaga alustanud Sandla sovhoosi tõufarm välja eesti tõugu hobuste üheks paremaks kasvanduseks – Pihtla hobusekasvanduseks. Ülo käekirja Eesti hobusekasvatuses viivad edasi Pihtla hobusekasvanduses sündinud eesti tõugu hobused.
Üks näide selle kohta on, et praegu on koolisõidu hobune Rant Eesti ponispordis liidrikohal, tema vanemate paarivaliku tegi Ülo Metsmaker.
Ülo Metsmaker esindas Eesti hobusekasvatajaid Eesti hobusetõugude tõuaretuse nõukogus. Ta oli Eesti hobusekasvatajate seltsi asutajaliige (1992).
Tema juhtida oli eesti tõugu hobuste kasvatajate töö seltsis kuni aastani 2009. Ühtlasi oli Ülo valitud Eesti hobusekasvatajate seltsi auliikmeks. Teekaaslastele oli Ülo hea õpetaja, arukas juht ja arutlev kaaslane, kes tahtis koos eesti hobusega alati ajaga kaasas käia. Ta osales ligi nelikümmend aastat hobusekasvatuse juhtorgani töös.
Ülo Metsmaker on eesti tõugu hobuse säilimiseks tehtuga kirjutanud end suurte tähtedega Saaremaa ja kogu Eesti hobusekasvatuse ajalukku.
Aga suurel hobusesõbral Ülol on oma elus olnud kanda ka üsna raskeid rolle. Üheks selliseks oli riigi iseseisvuse taastamise ja majandite reorganiseerimisega seotult põllumajandusreformi läbiviimise vastutuskoorem maakonnas, olles ise ka mitmes reformikomisjonis riigi esindaja rollis. Igaüks võib arvata, et osakute ja varade jagamise ning majandite lammutamisega kaasnenud töökohtade kadumine ja uute käivitamise protsess ei olnud kerge.
Rahulikku und sulle, väsimatu töömees, seal igavikuteel!
Eesti hobusekasvatajate selts ja Saaremaa hobusekasvatajad
Artikkel võetud meiemaa.ee lehelt
FOTO: erakogu
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=77948