Triini on üks nendest vähestest õnnelikest, kes on kasvanud koos hobustega. Juba päris pisikesest peale on ta oma hobusekasvatajast vanaema kõrval hobustega toimetanud, kuid tõsisemalt ratsutama hakkas siis, kui käis 2. klassis. Treeneriks ikka oma vanaema. Esimene ratsu oli kogenud eesti tõugu mära Elts. Eesti tõugu hobused armastavad teadupärast tihti mõelda rohkem oma peaga, aga Triini ei jäänud hätta. Koos Eltsuga tehti esimesed traavid, galopid ja hüpped.
Praeguseks ratsuks on neiul eesti tõugu täkk Vermut II (omanik Evi Aidberg), kes toodi eelmisel aastal Triini kodutalli ratsastamisele. Järgmisel päeval peale osalemist V eesti hobuse päeval paluti Triinil Vermutit liigutada. Just sellest korrast nende ühine tee algaski. Juba esimesel ühisel võistlusel Kirna tallis saavutati auhinnaline koht. Praeguseks on selja taga nende ühine esimene hooaeg, mis osutus väga edukaks. Triini ise peab parimaks saavutuseks 3.-4. kohta hüppevõimsuse võistlusel, kus ületas 130 cm takistuse. Vermut on oma ratsaniku sõnul väga inimsõbralik hobune, kes võiks kasvõi taskusse pugeda. Vahel aga võib täkk olla üsnagi tujukas, kõige rohkem rikuvad tema meeleolu varajased äratused. Võistlustel on Vermut hea minekuga, andes endast alati maksimumi ning nautides hüppamist. Ka järgmisel hooajal on noore võistluspaari graafik juba tihedalt võistlusi täis planeeritud ning ees ootavad uued sihid ja eesmärgid, milleni jõuda.
Rääkides eesti hobustest arvab Triini, et nad on töökad ja ausad loomad. Nad on kanged, aga kui oled võitnud nende usalduse, võib koostöö olla suurepärane. Suurimaks plussiks eestlaste juures on see, et nendega on võimalik kõike teha. Erinevalt näiteks sporthobustest, kelle kasutusvaldkond on üsna kitsas. Triinil on hea meel, et järjest rohkem näeb eesti hobuseid ratsaspordis ning tavaline on see, et eestlased teevad sportponidele ära. Eesti hobuse populariseerimiseks oleks Triini arvates vaja võistelda rohkem välismaal ja alati rõhutada seda, et tegemist on just aborigeense eesti hobusega, mitte sportponiga. Teistele noortele soovitab Triini samuti kasutada spordis just eesti hobust, sest ta ei jää kuidagi alla sportponidele. Neiu arvab, et heade tulemuste saavutamiseks ei ole vaja osta välismaalt hirmkallist hobust või poni, vaid meie oma eestlane võib ära teha sama töö. Vahel veel paremagi.
Praegu õpib Triini Are Kooli 9. klassis ning sihikindel tüdruk kavatseb kogu oma edasise elu ikka hobustega siduda. Soovime talle ja Vermutile palju edu ning suuri võite!
Loo autor: Rael Säkk
Fotod: Andreas Pernits