8.jaanuari õhtul, algusega kell 19.00.
Meenutame 2015.aastat, täname tegijaid ja tervitame koos uut aastat.
Tantsuks ansambel Viiser.
Pidu toimub Klaara-Manni Puhke-ja Seminarikeskuses (muudetud,kutses oli Tori Rahvamajas)
mis asub 2 km Torist Pärnu suunas. www.klaaramanni.ee
Veel on viimane võimalus registreerida peost osavõttu, kuni neljapäevani ehs@ehs.ee aadressil.
Osavõtutasu 25 eur osavõtja kohta tasutakse kohapeal.
Mäletan, et 12 aastat tagasi sattusin oma perega Tori vallas asuvasse Klaara-Manni puhkemajja. Noore hobusearmastajana jäi mu pilk esimesena loomulikult puhkemaja ees söövale noorele eesti tõugu täkule. Ma ei mäleta, kas ma puhkemajja sisse üldse jõudsin, aga hästi meelde jäi noore täku nimi- Euro. Aastaid hiljem kohtasin taas Eurot Tori Hobusekasvanduse ringrajal toimunud sõidu-ja veokatsetel, kus ta tegi uue rekordi 1 km traavi distantsil, ajaks 2:58.
Tol ajal see number mulle muidugi midagi ei öelnud, kuid kui veel mõned aastad hiljem algaja sõitjana ise sõidu-ja veokatsetel osalesin, juhendas mind nii eelmisel päeval rada katsetades kui ka võistluspäeval Taimi, kes õpetussõnu jagades alustas tihti lauset sõnadega: „Euro teeb mul nii…“ või „Euroga on mul nii…“. See sama Euro on tänaseks hinnatud sugutäkk, kellel on tänaseks 21 järglast ning tema 1 km traavi distantsi rekord tänaseni löömata. Euro 767 E ei ole aga kogenud hobusekasvataja Taimi Usina ainus häid tulemusi näidanud hobune. Kuidas Taimi just eesti hobuseni jõudis ning mida peab oma aretusalase edu võtmeks, uurisin temalt endalt.
Ami oli võrreldes teiste sealsete eesti hobustega kergem, kaunim ning ilusa kollase värvusega, mis tol ajal oli vähe levinud. Taimi sõnul oli Ami teiste eesti märade kõrval nagu baleriin. Just selle märaga töötades armus Taimi eesti tõugu hobusesse. Väikest kasvu naisena oli vahe suure torika või väikese eestlasega töötamisel tuntav. Pisike eestlane on ju tunduvalt lihtsamini käsitletav. Ami 3248 E järglaste hulgas on olnud mitmeid sugutäkke (sealhulgas Rosett 600 E) ning silmapaistvaid märasid.
Kui Taimi ja ta pere kolis korterist oma majja, tekkis võimalus ka oma kodus hobuse pidamiseks. Kuna Taimi oli saanud suured kogemused hobuste õpetamisel nii Tori Hobusekasvanduses töötades kui ka Moskvas praktikal olles, tõi tema Vana-Võidu aegne kursuseõde Sirje Põldaru talle õpetamiseks 4 hobust. Sealhulgas eesti tõugu mära Tulla 3461 E ning täkk Aku 684 E. Tulla, tiinena Akust, jäigi Taimile, vahetusekaubaks noore pulli vastu. Aku õpetamise eest aga sai ta tasuks ka Tulla ning Aku järglase, 1,5-aastase mära Andra.
Kui Andra oli 3-aastane, osales Taimi temaga Soomes Vaasas sõidu- ja veokatsete sõpruskohtumisel, kus võisteldes soome hobustega saavutati esimene koht maksimaalveos. Võistlustel näitas Andra ka eesti hobusele omast kavalust- olles tiine, hoidis ta ennast ning tribüünist ja pealtvaatajatest kaugemal ei pingutanud just üleliia. Jõudes aga ringrajal publiku ette, näitas uhket ja efektset traavi, pannes inimesed hoogsalt plaksutama ja kaasa elama. Soomlastes tekitas väike ja elegantne eesti mära tõsist huvi ning tema eest pakuti 35 000 soome marka, kuid Taimi otsustas teda mitte müüa. „Ma ei saanud ju oma sõpra maha müüa“, ütles Taimi. Tänutäheks on Andra 3562 E pannud aluse Taimi aretustööle ning andnud talle väga häid järglasi -sugutäkud Euro 767 E ja Aero 880 E, suurepärased märad Randi ja Viroola ning ruuna Veto, kes enne Lätti müümist sai kahekordseks rakendispordi Balti Karika omanikuks ponide arvestuses.
Viroola oli ka parim eesti tõugu noormära 2008. aastal.
Aretusest ja eesti hobuse tulevikust rääkides arvab Taimi, et väga oluline on hoida neid erinevaid suundasid, mis meil eesti hobuse kasvatamisel on tekkinud. Et sportlane leiaks oma ning harrastaja oma. Eesti hobuse tugevus ongi tema mitmekülgsus, on valida erinevat tüüpi hobuste vahel ning samas üks ja sama hobune suudab ka tihti täita mitmeid funktsioone. Ei saa öelda, et üks on õige ja teine vale eesti hobune. Asi on maitses ja eesmärgis. Noorele aretajale soovitab Taimi avardada oma silmaringi, käia ja vaadata teiste hobuseid. „Igal kasvatajal oma käekiri, mida on karja vaadates kohe näha. Kui vaatad näitusele toodud üksikut hobust, siis seda ei näe. Samas kui vaatad aretaja kogu karja, torkab silma mingi ühine joon. See aitab leida ka endale just oma maitse järgi see õige suund. Näiteks kas aretad kõrgemajalgset ja sportlikumat eesti hobust. Või jällegi madalajalgsemat, lastele sobilikku.“ Samuti soovitab Taimi uurida põhjalikult erinevate täkkude põlvnemisi. Mitte ainult näha täkku ennast, vaid võimaluse korral pilte ka tema esivanematest, vaadata ja võrrelda neid. Ei tohiks lähtuda mugavusprintsiibist ja valida kõige lähemal asuv naabrimehe täkku. Kui tahad häid tulemusi, pead olema valmis pingutama. Oma tulemused on Taimi saavutanud just tänu põhjalikkusele ja kindlameelsusele.
Tänaseni toimetab Taimi oma hobustega üksinda. Ei ole asja, millega ta hakkama ei saaks. Ta on naine, kes teeb ise küttepuid, remondib maja ning jõuab kõige selle kõrvalt veel panustada eesti hobuse tulevikku, toetades ja õpetades nooremaid.
Teksti autor Rael Säkk
Fotod Taimi Usina kogust ja foto Vetost Andreas Pernits
Laupäeval 21. Novembril toimus Viljandimaa eesti tõugu hobusekasvatajate esmane koosistumine Puiatu rahvamajas. Kohale oli tulnud kaheksa eesti tõugu hobusekasvatajat ja kaks huvilist Viljandimaalt ning kaks eesti tõugu hobusekasvatajat naaber maakonnast Tartumaalt. Kohal olid ka EHS aretustöö spetsialist Andres Kallaste ja EHS tegevdirektori kt Krista Sepp.
Olles aastaid kasvatanud eesti hobust paremate soovidega ja mõtetega oligi kokku saamise eesmärk, et Viljandimaa hobusekasvatajad ja huvilised saaksid üksteisega paremini tuttavaks, ning saaksid rääkida oma rõõmudest, muredest ja soovidest..
Alguseks tegi väikese pildilise ülevaate Andreas Pernits selle aasta üritustes, kus olid Viljandimaa hobusekasvatajate hobused osalenud, nendeks olid sõidu-ja veokatsed, EHS karikasari, Eesti hobuse päev, eesti tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed, tõuloom ja vabahüpete test.
Edasi tutvustasid kõik kohaletulnud hobusekasvatajad endid ja rääkisid oma rõõmudest ja muredest seoses eesti hobusega. Põhi mureks oli, et eesti hobustele on raske leida sõitjaid. Selleks, et olukorda parandada käidi välja mitmeid ettepanekuid, kuidas eesti hobust tutvustada rohkem kohalikele inimestele, kaasata hobuseid erinevatest üritustes osalema ja korraldada koolitusi, õppe päevi. Eesti hobune on mitmekülgne ja põline hobune, keda tuleb hoida.
Korraldajad tänavad osalejad. Oli informatiivne koosolemine, mis möödus väga meeldivas ja sõbralikus õhkkonnas.
EHS eesti hobuse kasvatajate haruseltsi liikmed
Andreas Pernits
Ingrit Piir
Fotod: Krista Sepp
Kutsume Viljandimaa eesti tõugu hobuse kasvatajaid ja huvilisi
kohtuma 21.novembril Puiatu Rahvamajja [mappress mapid=”6″]
Oleme aastaid kasvatanud eesti hobuseid parimate mõtete ja tegemistega, kuid vahel tuleb aeg maha võtta ja kokku saada kohvilaua ümber,
et pidada maha väikesed mõttetalgud – kus me eesti hobusega oleme ja kuhu tahame jõuda.
Eesmärk on, et Viljandimaa hobusekasvatajad ja eesti hobusega tegelejad saaksid üksteisega rohkem tuttavaks,
vaatame eelmiste aasta tegemisi nii pildis kui videos ja arutame, mida ette võtta edaspidi.
Kohtumisele ootame kõiki huvilisi !
21.november on laupäev, kokku saaksime kell 13 ja lõpetame orienteeruvalt kell 15.
Puiatu Rahvamaja asub Kooli tee 17, Puiatus, Viljandi vallas, Viljandimaal.
Korraldajatel oleks hea meel, kui teataksite oma osavõtust e-mailile: andreaspernits@gmail.com
Info Andreas Pernits – tel. 58 118968
EHS eesti hobuse kasvatajate haruseltsi liikmed
Andreas Pernits
Ingrit Piir
MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts on eesti tõugu hobuste tõuraamatu pidaja, jõudluskontrolli ja säilitusprogrammi läbiviija. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi eesti tõugu hobuste tõuraamat on asutatud aastal 1921. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi kuulub eesti tõugu hobuse kasvatajate haruselts. Eesti tõugu hobuse kasvatajate haruselts korraldab ja koordineerib tõuraamatu pidamist, jõudluskontrolli, tõu propageerimist ja kõiki eesti hobusega seotud tegevusi.
30.01.2015.a. tegi Veterinaar- ja Toiduamet otsuse, millega anti tegevusluba MTÜ-le Eesti Tõugu Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Selts tegutsemiseks järgmistel
tegevusaladel: eesti tõugu hobuste tõuraamatu pidamine 2015-2020 a; eesti tõugu hobuste jõudluskontrolli läbiviimine 2015-2020 a. ja eesti tõugu hobuste, kui ohustatud tõu, säilitamine 2015-2020 a.
Kuni 20.oktoobrini tegi hobuste andmete haldamise üleandmist VTA. Edaspidi on selline võimalus aretusühingutel.
Kui Te soovite EHKAS-i tõuraamatust oma eesti tõugu hobust tuua EHS-i tõuraamatusse.
tuleb täita allolev avaldus ning saata Eesti Hobusekasvatajate Seltsi.
EESTI TÕUGU HOBUSE ANDMETE HALDAMISE ÜLEANDMINE EHS-i tõuraamatusse.
Taotluse võib esitada elektrooniliselt aadressil ehs@ehs.ee või saata posti teel.
Eesti Hobusekasvatajate Selts teeb kandeid nende hobuste osas, kelle omanik on registreeritud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tõuraamatus hobuse omanikuna.
Küsimuste korral aitavad:
EHS tõuraamatupidaja Ange Etti tel. 51 10859
EHS aretustöö juhataja Andres Kallaste te. 51 10857
Küsi infot Eesti Hobusekasvatajate Seltsist,
ehs@ehs.ee, tel. 44 66995
10. oktoobril toimusid Heimtali Hobusekasvanduses vabahüpete test ja võõrratsaniku test. Vabahüpete testil olid kõige arvukamalt esindatud eesti tõugu hobused. Oma hüpet demonstreeris lausa 10 eesti hobust.
Kõige nooremate, 3-aastaste hobuste arvestuses oli parim täkk Rio (isa Rüütel 838 E, aretaja Kaie Peterson ja omanik Ingrit Piir).
Riole pakkusid konkurentsi Mari-Anna Marttilale kuuluvad märad Ripsi (isa Rodeo 726 E, aretaja Maarika Vahter), Vekseelia (isa Veksel 823 E, aretaja Arvo Sarrapik)ning selle aasta parim noormära Rumba (isa Rodeo 726 E, aretaja Maarika Vahter).
4-aastaseid hobuseid oli kohale tulnud kolm. Esimesena näitas oma hüpet ruun Arktur (isa Absoluut 766 E, aretaja Paul Argus, omanik Rael Säkk). Teisena täkk Aero (isa Anakee 720 E, aretaja ja omanik OÜ Redesmar) ning kolmandana mära Alice (isa Voore Aurum 835 E, aretaja Maarika Vahter, omanik Mari-Anna Marttila), kes ühtlasi osutus ka oma vanuseklassis parimaks.
Ainus 6-aastane hobune oli täkk Tohtri Error (isa Elkar 598, aretaja Maret Kärdi, omanik Andreas Pernits), kes näitas suurepärast hüpet, ületades kõrguse 130 cm.Teda hinnati ka kõige kõrgemalt hüppevõimsus 9, hüppestiil 9 ning üldmulje 8,5 punktiga
Vanematest täkkudest osalesid kaks täku Trevor 739 E järglast. Täkk Taku (aretaja ja omanik Priit Tasane) ning täkk Trikk (aretaja ja omanik Ene Kurikoff). Parimaks valisid kohtunikud ka varasema vabahüpete testi võitja täku Trikk, kes ületas mängleva kergusega takistuse kõrgusega 140 cm.
Võõrratsaniku testil osales eesti hobustest täkk Aero.
Oli üks sisukas ja asjalik päev nii osavõtjatele, kui pealtvaatajatele.
Täname väga Heimtali hobusekasvandust võõrustamise eest ning eriti Eggersmanni ja Uue-Kundru talu, kes panid osalejatele välja suurepärased auhinnad.
Tänavad Rael Säkk ja Andreas Pernits.
Kell 14 laupäeval, 10. oktoobril 2015, esitatakse Heimtali Hobusekasvanduse maneezis vabahüpete testil
ja võõrratsaniku testil osalevaid hobuseid.
Enim võtab osa eesti hobuseid, kokku 11.
Igas vanuseklassi arvestuses selgub VABAHÜPETE TSHEMPION 2015
ning auhinnaks karikas.
Kõiki vabahüpete katsetest osavõtjaid tänab Eggersmann Eesti, parimatele eriauhinnad.
Lisas osalevad hobused esitusjärjekorras.
Kohtumiseni Heimtali Hobusekasvanduses!
Iga aastane Saku Suurhallis korraldatav Tallinn International Horse Show on kindlasti suursündmus sportlastele, hobuse omanikele ja hobusekasvatajatele s.h. eesti hobuste kasvatajatele. Käesoleval aastal võime aga eriliselt uhkust tunda meie oma eesti hobuste tulemuste eest. Suurepärased tulemused poniklassi hobustele nii takistussõidus kui koolisõidus näitavad tõu suurt potentsiaali.
Kokku võistles Saku Suurhallis 7 eesti tõugu hobust: 3 takistussõidu parkuuris kuni 110 cm takistustel ja koolisõidu kahes skeemis 4 hobust.
Takistussõidus saavutas I koha eesti tõugu täkk Ralf 824 E. Ralfiga võistles hobuse omanik Kati Raidma, hobuse aretaja on Tiiu Toots.
Ralfi isa on Rall 729 E ja ema Tori Hobusekasvanduses sündinud Vami 3497 E. Kindlasti on huvitav eesti hobuse kasvatajatel teada, et Vami oli 1997 aastal üleriigiliste veo-ja sõidukatsete võitja, näidates suurepäraseid tulemusi nii sammus (1 km-9 min 07 sek) ja traavis ( 1 km – 3 min. 03 sek.). Samuti on Vami kaks täkkjärglast tunnustatud parimateks noortäkkudeks ja saanud tunnustuse. Neist 1995.aastal sündinud Torgel on kasutuses sugutäkuna Leedus ja täkk Reims 873 E Eestis.
Hea etteaste tegi Saku Suurhallis ka Tori Hobusekasvanduse eesti tõugu ruun Vip koos ratsanik Betti Buhtiga. 2008. aastal sündinud täkk Viks 708 E poeg on käesoleval aastal näidanud stabiilselt häid esitusi kuni 110 cm kõrgustega parkuurides.
Võistlustele kvalifitseerus veel Veljo Sinika kasvatatud eesti hobune Rodotendron, võistleja Maian Kesküll.
Koolisõidus skeem L 25 kür saavutas Carinee Ainola 2007. aastal sündinud hobusega Rant tulemuse 70,958 % ja loomulikult ka esikoha. Sellise tulemuse saavutamine teeb rõõmu igale koolisõitjale, ka spetsiaalselt koolisõiduks aretatud tõugudele on see märkimisväärne tulemus.
Rant on sündinud Pihtla Hobusekasvanduses ja tema omanik on Bestamer OÜ. Ranti isa on 2004. aastal parimaks noortäkuks tunnistatud täkk Rannik 747 E ja ema Ando 537 E tütar Anda 3776 E.
Täkust Rannik on sündinud 82 järglast, nendest tuntumad on Raket 840 E, Remark 858 E ja Rool 853 E. Kõik tema järglased on hea tõutüübi ja eksterjööriga, eriti heade allüüridega. Olenemata emade jõudlusvõimest.
Suure üllatuse pakkus võistlustel 1994.aastal Pihtlas sündinud Elfar koos ratsanik Karmen Sulega.
Hobuse omanik on Torbjörn Hedrenius. 21. aastase ruuna isa on täkk Elkar 598 E ja ema Askar 475 E tütar Alfa 3330 E. Üllatus just sellepärast, et nii isa kui ema liikumisomadusi ei ole kõrgelt hinnatud. Kuid Elfari tulemus 66% näitab, et eesti hobune on töötahteline ja olenemata looduslikest eeldustest teeb oma tööd kohusetundlikult.
Skeemis M20 kür saavutas tulemusega 67,583 % teise koha Marii-Heleen Raidmets hobusega Rokit 769 E. Rokiti isa on täkk Ruttar 707 E, kes 1990. aastate keskel saavutas oma kuulsuse kui eesti tõugu hobuste galoppide kuningas. Oma kiirust pärandas ta ka oma järglastele.
Rokit ja Marii-Heleen on väga palju reklaaminud Eesti hobust nii Eestis kui väljaspool kodumaad. Rokit on universaalne, ja üldse näitab eesti tõu universaalsust tema näitel seegi, et Rokit oli oma sportliku karjääri alguse edukas takistussõiduhobune. Sama silmapaistva esituse tegi Saku Suurhallis Ratira, kes ratsaniku Kaisa Falkenbergi juhtimisel saavutas 64,375 %.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Tallinn International Horse Showl eesti hobuste poolt näidatud tulemused kinnitavad, et eesti hobusetõu aretus – ja säilitus on olnud edukas ja õigel teel.
Fotod: Krista Sepp