Monthly Archive: august 2017

VII EESTI HOBUSE PÄEV – eesti hobustega ja lastega Kurgjal

VII eesti hobuste päeva suurimad staarid olid lapsed ja muidugi eesti hobused. Carl Robert Jakobsoni Talumuusemi, Vändra Ratsaspordiklubi ja Eesti Hobusekasvatajate Seltsi koostöös korraldatud päeval toimus üle poolesaja stardi eesti hobustega lastele pakkus rõõmu kepphobustega võistlemine.

Päeva avasid koolisõitjad, esimeste alade edukaimad paarid olid Kati Raidma Teelega (isa Tukker 703 E) ning Tiia Gorbatšuk eesti hobusega Reeda (isa Remark 858 E). Parimat nelja ja viie aastast eesti hobust auhindas EHS eriauhinnaga, need kuuluvad 5- aastastele hobustele Riio (isa Ralf 824 E) ja Reeda, nelja aastastest hobustest tegi parima sõidu Rikkur (isa Rüütel 838 E).

Päeva avati Linnutaja muusikaga, taluhoovil meenutati C.R.Jakobsoni ja tema eesti hobuse hoidmise õpetust. Linnutaja ja eesti hobustega paaris koolisõiduesinemine oli see emotsioon, mis köitis üheks kõik kohalolijad. Tiia Gorbatšuk Visuga ning Kati Raidma Riioga näitasid, kuivõrd ühte jalga võivad kaks eesti hobust esinemisel astuda, kenad hobused ja kena esitus!

Tansu jätkasid rahvatantsijad Torist.Päeva teisel poolel selgusid paremad tulemused takistussõitudes ja tünnisõidus.

Edu saatis võistlejaid Janely Saart ja Birgit Adlerit, Janely saavutas hobustega Vapper ning Viiru kahe ala  võidu ning Birgit Adler leppis kahekordselt hõbemedaliga koos Tukitiga. Auhinnalistele kohtadele 60 cm takistussõidus tulid veel Kati Raidma Teelel, Andreas Pernits Trikil, Kertu Vellemäe Taraneel ja Kati Raidma Riiol. 80 cm taksitussõidus auhinnati viite paremat, lisaks eelpool toodud kahele paremale said auhinnatud veel Janely Saar Vapperiga, Carmen Melts hobusel Vip ja Karmen Kasemets hobusega Ramona Kolgaküla Tallist. Tünnisõidus näidati osavat sõitu ja parimat paindumist ümber tünnide- kiireimad paarid rajal olid Janely Saar-Vapper, Birgit Adler-Retro ja Karmen Kasemets ning Ramona.

Hüppevõimsuses sel aastal kõrguseid ei vallutatud, kohti hakati jagama juba 105 cm kõrgusel. Võits Riin Kurrikoff täkul Trikk, teine Birgit Adler Tukitiga ning kolmas Anette Eyland Tohtri Erroriga, auhinnalistel kohtadel veel Carmen Melts Vip ning Helerin Tihane ja Rahvael. Täiendavalt tegi etteaste 125 cm takistuse ületamisega Riin Kurrikoff Trikiga. Päeva parima eesti tõugu täku tiitel kuulus täkule  Trikk 875 E, täku isa on Trevor 739 E, kes  tegi samuti sellel võistlusel puhta sõidu 60 cm takistussõidus. Triki aretaja ja omanik on Ene Kurrikoff.Põnevaim ala aga takistussõitudes oli laste kepphobuste võistlus, starditi kuni viie  aastaste ja siis vanemate laste sõidus ning nendel aladel võitsid kõik- lapsed, lapsevanemad ja ka korraldajatele puhas rõõm!

Võistlusväljaku päeva sidus lauluga ühte Inga Mear. Kohtunike töö sujus Milja Ardla, Margit Asu ja platsimeeskonnal Robert Udalovi abil. Suur-suur tänu Kurgja rahvale ja Vändra Ratsaspordiklubi meeskonnale eesotsas Maila Kukega! Tore päev eesti hobustega ja – kohtumiseni 2018.aastal juba VIII eesti hobuste päeval!

Võistluste protokoll

 

Related Images:

In memoriam Ülo Metsmaker (29.12.1940 – 24.08.2017)

Ülo Metsmaker sündis Saaremaal Kärla lähistel, talus, kus talutööd tehti ära eesti hobustega. Oma haridustee siduski Ülo loomakasvatusega, õppides Vana-Võidu loomakasvatustehnikumis, mille viimasel kursusel suunati ta tootmispraktikale Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria instituuti (ELVI) tõuaretuse valdkonda kunstliku seemenduse erialal. Tehnikumi lõpetas Ülo 1959. aastal.

Ülo on öelnud, et loomakasvatuse ja Vana-Võidu valis ta seepärast, et ta oskas lehma lüpsta ja tundis kõiki põllutöid. Pealegi oli selles tehnikumis põllumajanduse õppimine soodne – õpilased said stipendiumi ning majutamine oli praktiliselt kooli kulul.

Ülo esimeseks töökohaks sai vanemzootehniku ametikoht Kõljala kunstliku seemenduse punktis. Vahepeale tuli kolm aastat teenistust sõjaväes. Naasnuna jätkas ta samas tööd ning alustas õpinguid Eesti põllumajanduse akadeemia zootehnika teaduskonnas kaugõppe korras, kõrgkooli lõpetas ta 1971. aastal.
1969. aastal võttis Ülo vastu Sandla sovhoosi (hilisem Pihtla kolhoos) peazootehniku ametikoha, kus töötas 1990. aastani. Seejärel jätkas ta erialast tööd põllumajandusvalitsuse baasil moodustatud agrotööstuskoondises põllumajandusosakonna juhatajana, seejärel Saare maavalitsuses majandusosakonna peaspetsialistina. Seda kuni 2007. aasta alguseni, mil Ülo, nagu mitmed teisedki, vanuse tõttu ametist vabastati. See äkiline elumuutus mõjus ta tervisele väga rängalt, Ülo sattus mitmel korral haiglasse.

Kui hobustega ühte sammu astuma hakkas ta vanematekodus väikese poisina, siis hobuste tõuaretuse ja tõufarmide asjaajamisega puutus Ülo kokku Kõljala põllumajanduskooli päevil oma esimesel töökohal. Tema käekirjast on kantud aga kogu eesti tõugu hobuste aretus, mis sai alguse tööst Sandla sovhoosi tõufarmis. Järjepideva tööga kasvas aastate jooksul Ülo juhendamisel seitsme märaga alustanud Sandla sovhoosi tõufarm välja eesti tõugu hobuste üheks paremaks kasvanduseks – Pihtla hobusekasvanduseks. Ülo käekirja Eesti hobusekasvatuses viivad edasi Pihtla hobusekasvanduses sündinud eesti tõugu hobused.

Üks näide selle kohta on, et praegu on koolisõidu hobune Rant Eesti ponispordis liidrikohal, tema vanemate paarivaliku tegi Ülo Metsmaker.
Ülo Metsmaker esindas Eesti hobusekasvatajaid Eesti hobusetõugude tõuaretuse nõukogus. Ta oli Eesti hobusekasvatajate seltsi asutajaliige (1992).

Tema juhtida oli eesti tõugu hobuste kasvatajate töö seltsis kuni aastani 2009. Ühtlasi oli Ülo valitud Eesti hobusekasvatajate seltsi auliikmeks. Teekaaslastele oli Ülo hea õpetaja, arukas juht ja arutlev kaaslane, kes tahtis koos eesti hobusega alati ajaga kaasas käia. Ta osales ligi nelikümmend aastat hobusekasvatuse juhtorgani töös.

Ülo Metsmaker on eesti tõugu hobuse säilimiseks tehtuga kirjutanud end suurte tähtedega Saaremaa ja kogu Eesti hobusekasvatuse ajalukku.

Aga suurel hobusesõbral Ülol on oma elus olnud kanda ka üsna raskeid rolle. Üheks selliseks oli riigi iseseisvuse taastamise ja majandite reorganiseerimisega seotult põllumajandusreformi läbiviimise vastutuskoorem maakonnas, olles ise ka mitmes reformikomisjonis riigi esindaja rollis. Igaüks võib arvata, et osakute ja varade jagamise ning majandite lammutamisega kaasnenud töökohtade kadumine ja uute käivitamise protsess ei olnud kerge.

Rahulikku und sulle, väsimatu töömees, seal igavikuteel!

Eesti hobusekasvatajate selts ja Saaremaa hobusekasvatajad

Artikkel võetud meiemaa.ee lehelt

FOTO: erakogu

https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=77948

Related Images:

VII EESTI HOBUSE PÄEV – 20.august KURGJAL

Kutsume kõiki eesti hobuse kasvatajaid VII eesti hobuse päevale 20. august C.R.Jakobsoni Talumuuseumis. Koolisõitude algus kell 10.00, päeva avamine kell 12.00. Kavas veel takistussõidud ja põnev hüppevõimsuse võistlus. Lastele puuhobustega võistlused.
Vaadake kava ja päeva sündmuseid JUHENDIST.
Kohtumiseni Kurgjal!

Related Images: